Ära anda nugis. Väga nunnu välimusega loomake. Aga ise tuleb kinni püüda! Lugu selline, et minu hea mees tegi uhke kuldnoka pesakasti, mille kuldnoka pere suure rõõmuga oma koduks tunnistas ja sisse kolis. Ühel õhtul videvikus oli platsis nugis, ronis mööda puud ja üritas pesakasti auku suuremaks järada. Tegime kõva kisa ja lärmi. Ehk õnnestus see väike kiskja tagasi metsa peletada. Vaene kuldnokk, kes juhtus pesas olema! Ma kardaks küll väga, kui üks suur ja teravate hammastega elukas üritaks minu aknalauda närida.
Toomingas läks ööbikulaulu saatel õide. Seega tuli kartul maha panna. Peenrakatete alt tuli välja pea umbrohuvaba sõmer muld. Mõõtsin vaod ning labida ja rehaga tegin need veidi kõrgemaks. Labidalaiuselt tegin augud, igasse läks keskmine labidatäis komposti. Ikka ükshaaval, et ei vigastaks ilusaid idusid ja mugulaid. Rehaga läks väike mullakiht peale. Kümme vaojupatsit sai. Aga meile suvekartuliks piisab.
Õnnestus vahepeal turul käia. Mõtlesin küll, et tänavu kapsast ei kasvata. Kuid üks tore vanapapi müüs ilusaid kapsataimi ja otsus sai tehtud. Tegu on sordiga Krautmann, mis on väga hea hapenduskapsas. Nii-et oma isiklik jõuluhapukapsas kasvab. Ikka korralik peenar, umbes 40 cm vahedega istutusaugud, kompost, taim, kastmine ja ümber veidi tuhka. Tuhk on kapsakärbse vastu hea. Seda ei pea iseenesest panema, kui peale läheb katteloor. Mina tegin siiski mõlemat.
Võib tunduda, et komposti kulub väga palju. Aga ei. Kuigi lisan seda stardiks pea kõigele. Suve jooksul kasutan juba nõgese- ning taimeleotist. Vastavalt vajadusele annan rammu või tõrjun kedagi.
Oma ürdiaeda istutasin peterselli, selleri ja frillice. Peterselli sai küll rohkem maha, aga eks ma jagan selle laiali kuivatamiseks või külmutamiseks. Ühele perele aitab 2 - 3 põõsast täiesti. Varsseller on imehea suvistes salatites. Frillice ehk jääsalati leheline vorm on minu lemmik. On hea lehekaupa võtta. Ei saa ütlemata jätta, et juba oleme söönud iga päev väikese salati rukolast, redisest ning murulaugust, lisandiks isetehtud õunaäädikas natukese meega. No küll on hea! See ürdiaed on muidugi liialdusena öeldud. Lihtsalt kasvuhoone juurde lahmakate maakivide vahele oli tarvis midagi tekitada. Sinna on hea asustada taimi, mida ei taha peenardele laiutama. Ka ülejäänud taimi, mida ei raatsi ära visata. Lihtsalt selline nurgake.
Veidi maasikajuttu ka. Suured maasikad on juba mõni aeg tagasi väetatud ja puhastatud. Sordiks on Polka, millest saab ilusa sügavpunase moosi. Kunagi kasvatasin seemnest sellised toredad taimed nagu alpimaasikad. Need on nagu metsmaasikad, sama aromaatsed, ainult suuremad. Annab uhkelt marju kuni külmadeni. Meil on need marjad jäätise, kohupiima või jogurti lisandiks. Laenasin igalt vanalt puhmalt väikese juurega istiku ja istutasin rea pikenduseks lillepeenra serva. Alpimaasikas nimelt ei aja võsusid.
Kasvuhoones on taimed ootel. Otsustasin vaadata ilma, mitte kalendrit. Varem olen kiirustanud ja siis olen ise ning ka taimed hädas olnud. Lubas külma nädalat. Arvan, et selle möödudes saab istutustööd juba teha. Kabatšoki, kõrvitsa, aedoa ja kurgiga jälgin veel ilma. Kiidan end vaikselt, et mul oli oidu suured taimed nagu piprad ja tomatid külvata või istutada suurtesse pottidesse. Saab rahulikult istutamiseks sobivad ilmad ära oodata. Väikestes pottides ülekasvanud taim jääb kiduma.
Rattahooaeg algas! Armas kaasa tegi rattad korda, lisas ohtralt uusi tulesid ja vilesid, et ikka ohutum oleks. Nüüd teeme õhtuti enne videvikku mõnusa rattatiiru.
Praegu seda blogi lõpetades pidin end haigeks ehmatama. Peale südaööd, vaikse jazzmuusika ja arvuti surina saatel omi mõtteid mõeldes - äkki kuulen: õues, otse akna all, kukkus sokk röökima. No ma ei tea. Hetkeks mõtlesin, et meil on seda loodust ikka natuke liiga palju. Aga samas, loomade ja lindude naabruses on vist ikkagi meeldivam elada.